Võõrastel. radadel
..saar täis kontraste
SRI LANKA
Sri Lanka on India ookeanis asuv saareriik, mida kutsutakse sageli “India ookeani pärliks” – ja seda põhjusega. Väikesel pindalal kohtuvad siin uskumatult mitmekesine loodus, sügav kultuuripärand ja igapäevaelu, mis kulgeb oma rahulikus, kuid samas elavas rütmis.
Enne kui alustan reisi kokkuvõttega siis mainin kohe ära, et enamik Sri Lankale reisides, teevad klassikalise “Sri Lanka 800” ringi… aga meie läksime teadlikult vastupidi.
…ja see andis meile rohkem rahu, vähem rahvamasse ja palju ehedama kogemuse.
Ja nagu mul reisidel kombeks, pidasin ka sel korral väikest “päevikut” – panin kirja kõik, kus käisime, mida tegime ja kui palju kõik maksis.
Ja siis on hea peale reisi kokkuvõtet teha.
Kuna me reisime rahatargalt, siis meil oli teadlik planeerimine:
-
Me ei broneeri lennupileteid pimesi väga varakult- ma jälgin hindu ja ostan siis, kui hind on minu jaoks õige.
-
Valisime väiksemad perehotellid
-
Liikusime kohalikult, mitte privaatjuhtidega jne
Mida me tegime:
-
3 nädalat ringreisi
-
Rongisõit läbi mägede
-
Safari rahvuspark
-
Imeliste vaadetega majutused
-
Kohalik transport
-
Iga päev väljas söömine
-
Matkamised
-
Teeistandus
-
...ja palju palju muud
Colombo- Sri Lanka süda
Colombo on Sri Lanka suurim linn ja peamine majandus- ning transpordikeskus, kus kohtuvad kaasaegne linnamelu ja kohalik igapäevaelu.
Kuna see reis algas sel saarel just Colombost, kus plaanisime kaks päeva ringi jalutada, siis meie jaoks oleks ühest päevast ilma ööbimiseta täiesti piisanud.
Käisime läbi need "must be" kohad nagu Red Mosque, Pettah Market ja Lotus Tower ja need kohad on täiesti läbitavad ühe päevaga.
Jami Ul-Alfar Mosque ehk Red Mosque
See asub Colombo vanalinnas ehk Pettah piirkonnas ja on linna üks kõige ikoonilisemaid ehitisi.
Kuna meie sattusime sinna pühapäevasel päeval, mil oli kinni, siis me kahjuks seda külastada ei saanud aga kes seal kandis, kindlasti soovitan ära käia.
Ja kohe selle vastas asub kuulus Pettah Market – Colombo kõige elavam ja kaootilisem turg.
See koht on ehe näide Sri Lanka linnamelust- tohutult vali ja lärmakas ning täis elu.
Galle
Galle on Sri Lanka lõunarannikul asuv ajalooline linn, mis on tuntud oma hästi säilinud koloniaalarhitektuuri ja ookeaniäärse kindluse poolest.
Galle südameks on Galle Fort – UNESCO maailmapärandi nimistus olev kindlus.
Kuidas sinna saime..
Meie ring algas Colombost suunaga Galle poole ja selleks valisime rongi. Kui tavaliselt kiidetakse Ellast Kandyni kulgevat marsruuti, siis ka see sõit on omaette elamus – rong liigub mööda ookeaniäärt, möödudes väikestest küladest ja avades täiesti teistsuguse vaate Sri Lankale.
Teiseks, teistpidi suuna võttes on ka rong poole tühjem, sest enamus turistid liiguvad just Gallest- Colombo poole ;)
Rongipilet kahele: 1000.- ruupiat ehk 2.71.-
Kõrval olevast videost näed, millised vaated rongist avanevad – linnas justkui kaks erinevat maailma ühes kaadris, ja edasi liikudes vahelduvad need järk-järgult paradiisirandadega.
Galle Fort´i kitsastel tänavatel jalutades leiab nii kohalikke maitseid pakkuvaid söögikohti kui ka rahvusvahelise köögiga restorane, samal ajal kui väikesed poed kutsuvad avastama käsitööd, disainerriideid, ehteid ja unikaalseid suveniire. See on koht, kus saab võtta tempo maha, nautida head toitu, jalutada mere ääres ja lihtsalt olla.
Meie ööbimine asus Galle Forti poolsaarel ja maksis 30.- eurot kahele. Soovitan kindlasti võtta samuti ööbimise sinna poolsaarele, sest kõik oluline on siis jalutuskäigu kaugusel.
Ööbimine: https://www.booking.com/hotel/lk/fort-thari-inn.et.html
Galle’st liikusime järgmisel päeval edasi Unawatuna suunas, valides rannikut mööda kulgeva bussi. Seal tegime ka oma esimese ujumise. Rannas olid päevitustoolid tasuta kasutamiseks – tellisime pudel õlut ja mulle värske kookose, ning kokku maksime umbes 1500 ruupiat ehk eurodes siis 4.06.-
Unawatunas oli meil imeline ööbimine, (allpool on list ööbimiskoha soovitustest).
Ja üleüldse väga meeldis sealne küla aga kui me rannast-randa ja külast-külla edasi liikusime, siis järjest ilusamaks kõik läks.
Instagrami reels sellest hotellist on SIIN
Iga õhtu käisid meil uurimistööd, mis uues kohas ees ootab ja nägime, et just meie uue ööbimiskoha lähedal on järgmine rand, kus saab ujuda koos kilpkonnadega. Ja täiesti tasuta. Aga kui soov neid sööta, siis sai kohalikult osta väikse kilekoti täie "salatit", mis maksis 300.- ruupiat, ehk meie rahas siis 0,81.-
Kilpkonnadega randu leidub seal piirkonnas veelgi, kuid oleme kuulnud, et mõnes kohas küsitakse selle eest ka raha. Selles rannas sellist asja ei olnud :)
See kilpkonnarand asub Dalawella rannas
Coconut Tree Hill, Mirissas on tõeline turismimagnet. Kui meie sinna jõudsime, oli inimesi veel vähe, kuid üsna kiiresti see koht täitus – justkui oleks korraga terve bussitäis turiste kohale toodud. Pildistamiseks on see koht väga ilus, kuid peale selle seal kandis palju muud teha ei ole. Spetsiaalselt ainult selle pärast sinna sõita ei soovitaks, aga kui tee peale jääb ja tahad “linnukese kirja saada”, et oled seal käinud, siis võib ikka läbi astuda.
Hiriketiya – üks lemmikutest kohtadest Sri Lankal. See väike surfiküla üllatas meid väga positiivselt – ei mingit suurt sagimist ega masse, vaid rahulik kulgemine omas rütmis. Inimesed lihtsalt nautisid olemist, jalutasid ringi, väikseid hubaseid kohvikuid leidus igal sammul. Ja need loojangud… no lihtsalt imelised.
Natuke netis ringi surfades leidsin sealt ka ühe restorani, mis oli väga kiidetud. Asus just ranna ääres ja sättisimegi sinna loojangu ajaks sööma.
Ja ütlen ausalt, et parim toit kogu saare peal, soovitan kahe käega- Raa restoran, meil läks kahe peale kokku joogid-söögid: 39.- eurot
Sinna minnes broneeringe enne laud.
Instagrami konto: Raa restoran
Arugam Bay ja Kumana rahvuspark
Edasi liikusime Tangallele, et võtta sealt buss ja sõita Arugam Bay-sse,
Tangalle- Monarangala: 533.- ruupiat nägu: 1.45.- nägu
Monarangala- Pottuvil: 280.- ruupiat nägu: 0.76.- nägu
Ja kuna me teeme sel reisil kõike natuke vastupidi ja teistmoodi, siis ka safarisõiduks valisime Yala asemel hoopis Kumana National Parki.
Tegime enne korraliku taustatöö ja sõitsimegi piirkonda, kus hooaega pole – Arugam Baysse. Sealse hotelli kaudu saime ka safarisõidu organiseeritud. (Ja miks just Arugam Bay, sest kui hooaega pole, on ka vähem rahvast ja omakorda on safaril veel vähem rahvast)
Kumana asub kohe Yala kõrval, aga vibe on hoopis teine.
Yala on küll kuulsam, aga just seepärast on seal tihti palju rohkem rahvast — rohkem jeepe, rohkem sagimist ja kohati tunne, et safarist saab lausa “liiklus”.
Kumanas on atmosfäär vaiksem, rahulikum ja looduslikum — saad päriselt olla keset loodust, mitte jeebikolonnis.
Lisaks tegime endale selgeks, et Kumanas on paljude sõnul suurem tõenäosus leopardi näha kui Yalas.
Ja ausalt… ka rahakotile oli see valik sõbralikum. Sama elamus ja sama “ootusärevus”, et mis järgmise kurvi tagant välja tuleb… aga odavamalt ja palju vähemate inimestega.
Meil läks kahekesi kokku 95 €, mis sisaldas:
✅ privaatne 6 tunnine safari (ainult meie kaks)
✅ hotelli tuldi järgi ja toodi tagasi
✅ lõunasöök
✅ sissepääsupiletid
(Muidu on tihti autos 6 inimest)
Pärast safarit viis meie autojuht meid ka kohalikku külla, kus saime proovida nende küpsetist — kookosrotit (lameda leiva moodi). Ja enne äraminekut… muidugi üks selfie kohalikega, sest olime kogu selle aja seal täieliku tähelepanu keskpunkti all 😄
Kumana andis meile selle, mille pärast safarile tullakse: vaikus, loodus ja päris hetked. 💚
Nüüd oli aeg liikuda edasi sisemaale – Arugam Bayst Ellasse. Seekord kasutasime esimest korda kohalikku Uberit ja saime majutuse kaudu isegi parema hinna, kui ise tellides oleks saanud. Vahemaa on umbes 135 km – bussiga oleks see võtnud 7–8 tundi, autoga jõudsime kohale umbes 3 tunniga. Maksime 17 000 ruupiat ehk ligikaudu 46 eurot.
Auto kasuks otsustasime ka praktilisel põhjusel – mul tekkisid kõhuhädad ja vürtsikas toit andis korralikult tunda. Pikk bussisõit poleks sellises olukorras just kõige parem valik olnud. Kuigi sõit ise sujus hästi, siis ausalt öeldes mina seda väga nautida ei saanud.
Ja miks me üldse otsustasime sel päeval edasi liikuda? Sest mina, kes ei püsi paigal ja tahan pidevalt edasi avastada, ei olnud nõus kõhuvalu pärast veel ühte ööd samasse kohta jääma :)
Ja kuna vahemaa oli selle kahe linna vahel pikk, siis tahtsin ruttu sinna ära saada, et seal taas rahulikumalt võtta.
Ella- Sri Lanka roheline süda
Mida lähemale Ellale jõudsime, seda lummavamaks vaated muutusid. Oleme Aloga mõlemad suured looduse armastajad ja mägised teed koos avanevate vaadetega võtsid meid ausalt öeldes täiesti sõnatuks.
Teadsime, et seal on avastamist palju, et plaanisime Ellasse jääda lausa kolmeks ööks.
Nine Arches Bridge’i külastuse panime kohe plaani ja muu jätsime taas jooksvalt otsustada. Jõudsime sillani üsna varakult, võtsime seal kohvikus rahulikult aja maha, nautisime vaadet ja lihtsalt olime. Kuna pool päeva oli veel ees ja ilm ideaalne, otsustasime sealt edasi liikuda Little Adam’s Peaki matkale.
Little Adam´s Peak´i matk oli kerge, kui oled tipus siis seal näed, et on teisi mäetippe ka kõrval, kuhu saab ronida ja seal juba natuke raskem teed läbida aga on täiesti tehtav. Kindlasti veepudel kaasa, kuigi üleval oli kohalik müüja koos oma veekäruga ootamas.
Matka pikkus: umbes 2 km
Astmeid üles: Umbes 315 trepiastet
Raskusaste: Kerge-keskmine
Hind: Tasuta
Ööbimistega meil vedas suhteliselt kogu reisi ajal, leidsin need pärlid tänu sotsiaalmeediatele ning google otsingutele ja üks ööbimine on siin see, mis pildilgi näha ja selle kohta on ka reels olemas:
Instagrami video
Organic Tea Queen - Ella
... kus tee saab alguse
Organic Tea Queen Ella on väike ja ehe koht, kus saab lähemalt tutvuda Sri Lanka teekultuuriga – alates lehtede korjamisest kuni valmis joogini.
Seal näidatakse lihtsas ja arusaadavas võtmes, kuidas tee tegelikult valmib, ning saab maitsta erinevaid teesid.
Kui sinna kanti satute, siis kindlasti soovitan ära käia. Ühes grupis on umbes 10 inimest, kes on üle kogu maailma kohale tulnud.
Meie olime sel korral seal eriti tähelepanu keskpunktis, sest olime väiksest Eestist ja ennem seal eestlasi käinud ei olnud, seega olime täiesti esimesed :)
Kestvus: 2 tundi
Hind: 10.- eurot nägu
Sisaldab snäkke ja ka väikest kingitust
Peale teeistanduse oli meil taas pool päeva vaba aega ja otsustasime tellida tuk-tuki ja sõita sellega Ella täiesti teise otsa ja täiesti teise maailma- munkade juurde..
Mahamevnawa Buddhist Monastery’s
-kuulub Mahamevnawa kloostrite võrgustikku, mille rajas 1999. aastal Sri Lanka budistlik õpetaja Kiribathgoda Gnanananda Thero.See on toimiv klooster, kus elavad mungad ning kus igapäevaelu kulgeb rahulikus ja teadlikus rütmis. Külastajana on võimalik lihtsalt ringi jalutada, vaikust nautida ning tutvuda budismiga.
Ja seal olles tegin ka midagi täiesti teistsugust: osalesin munkade juhendatud meditatsioonil. 🙏
Kõik algab lühikese sissejuhatusega — munk räägib Buddhast, budismist ja selle mõttest (lihtsalt ja arusaadavalt), ning alles siis liigute meditatsiooni juurde: hingamine, kohalolu, mõtete märkamine ja rahunemine.
🕔 Iga päev kell 17:00–18:00
💛 Tasuta
Kui sa oled Ellas ja tahad vahepeal tempot päriselt maha võtta, siis ma soovitan seda kogemust soojalt.
Rongisõit, mida peetakse maailma kauneimaks..
.. ja mis lõppes meil Ambewelas, mitte Kandys. Plaan oli sõita Ellast- Kandyni aga tänu 2025 aasta talvele oli seal kandis meeletud üleujutused ja taastamistööde tõttu oli rongiliiklus häiritud. Mis seal ikka.. sõitsime sinna, kuhu maani saime ja olude sunnil tekkis uueks ööbimispaigaks meil siis Nuwara Eliya.
Aga sõidust: valisime 1. klassi üsna praktilisel põhjusel: 2. klassi istekohad olid välja müüdud ja alles olid ainult seisukohad. Ja siis tuli mõte — kui paljud võtavad 2. klassi just selleks, et lahtise ukse pealt vaateid nautida ja pildistada, siis proovime seekord 1. klassi ära.
Hind: 5000.- ruupiat kaks nägu : 13.53.- eurot kokku
Ja ausalt… samuti super valik.
Saime oma kohale istuda, vabu kohti oli palju, konditsioneer tegi sõidu mõnusaks — ja mis kõige parem: elamus ei jäänud saamata, sest saime samuti lahtise ukse pealt vaateid nautida, filmida ja pildistada. 🤍
Lõpp-peatuses tuli kogu rongirahvas maha ja enamik tahtis edasi Nuwara Eliyasse — mis tähendas, et taksodel ja tuktukidel oli ideaalne hetk hindu üles kruttida.
Meie aga tegime diili ühe Šveitsi paariga, neid oli kaks, meid kaks — üks takso, summa pooleks ja kõik võitsid. Win-win! 🙌🚕
Et siit taas nipp, jaga kellegiga taksosõite, kui juhtub olema sama sihtkoht :)
Ja kui Ellast Kandy poole sõidate, siis istuge paremale poole 😉
Nuwara Eliya – väike Inglismaa Sri Lankal
Kuna Nuwara Eliya asub umbes 1868 meetri kõrgusel merepinnast, siis sinna jõudes tundsime, et peame vist pikad riided seljakotist välja otsima. Ja hotelli jõudes esimene asi, mida tähele panime, oli see, et voodil oli tekk-paks tekk. Me mõtlesime, et misasja, sellega me küll ei maga ( kuna Sri Lankal on kuum, siis magatakse ainult linadega). Ja me võtsime tekikoti seest teki välja ning keerasime magama.
Palju aega mööda ei läinudki, kui hakkas külm. Ja telefonist ilmateadet vaadates, kui tavaliselt oli öösiti 20-25 kraadi sooja, siis seal oli 6. Haarasime oma teki tagasi ja magasime soojas edasi.
Linn sai oma näo Briti koloniaalajal 19. sajandil, kui siia rajati jahedama kliima tõttu puhkepaik Euroopa ametnikele. Just nemad tõid siia kaasa Inglismaale omase arhitektuuri, aiad ja eluviisi – ning rajasid ka teeistandused.
Ringi jalutades sattusime ka postkontori juurde, kust saatsime kodustele postkaarte. Ja üks meie väike traditsioon – igas riigis laseme postkaardile kirjutada midagi kohalikus keeles. Palume kellelgi kohalikul kirja panna mõned head soovid või mõtte, mis teeb sellest kaardist palju erilisema ja ehedama mälestuse.
Proovige ka – see on väga eriline viis midagi päriselt jagada. Meie lähedastele on see alati olnud väga meeldiv üllatus.
Kandy
Kandyst räägitakse kui imelisest linnast, kuid nagu ka Colombo puhul mainisin – see ei olnud päris meie jaoks. Kui oled pigem looduse ja väiksemate, rahulikumate paikade inimene, siis tasub oma aeg suunata just sinna, mitte suurde linna.
Meil oli algselt plaan veeta Kandys kolm ööd, kuid üsna kiiresti saime aru, et ühest piisab – juba järgmisel päeval liikusime edasi.
Kandy kohal kõrgub suur valge Buddha kuju – Baherawakanda Buddha Statue, mis on üks linna tuntumaid vaatamisväärsusi.
See asub mäe otsas ja on nähtav peaaegu kõikjalt linnast. Üles minnes avaneb kaunis vaade kogu Kandyle – linn, järv ja ümbritsevad mäed.
Kuju ise sümboliseerib rahu ja vaikust ning sealne atmosfäär on palju rahulikum kui all linnas ja sellepärast see koht meeldis meile seal kõige rohkem.
Pilet kuju juurde: 600 ruupiat ehk 1.62.- kahe peale kokku
Ja nagu sellistes paikades kombeks, tuleb enne sisenemist katta nii õlad kui põlved ning jalanõud ära võtta. Kohapeal anti selleks suurem lina, mille sai mugavalt jalgade ümber panna.
Ja mainin ka selle ära, et kui Kandysse jõuate, siis bussijaama kõrval üks vana vangla, mida saab külastada paari euro eest aga ei soovita seal aega veeta. Kes on käinud Tallinnas Patarei vangla ekskursioonil, siis see Bogambara Prison jääb ikka kordades sellele alla.
Kuna tegime kiirelt plaane ümber ja läksime linnast edasi järgmisse kohta siis teie, kes soovite kauemaks jääda, soovitan ära käia Ambuluwawa Towerís kui ka Royal Botanical Gardens - Peradeniya, mis asub Kandyst umbes 15 minuti kaugusel.
Pinnawala elevandid- mida me päriselt nägime
Kui ma enne Sri Lankale tulekut Pinnawala kohta uurisin, jäi mulje, et tegemist on kohaga, kus päästetakse ja hoitakse orvuks jäänud elevante, et võtsime ööbimise ka otse sinna jõe äärde, kus elevandid jalutavad.
See, mida sa turistina näed..
On hetki, mis tunduvad tõeliselt vapustavad: elevandid jalutavad tänaval jõe poole, mõned liiguvad vabalt, inimesed vaatavad vaimustusega. See ongi see osa, mida kõige rohkem näidatakse. Ja ausalt — ka meie vaatasime ja mõtlesime: vau.
Pinnawala asutati 1975. aastal Sri Lanka looduskaitseameti poolt, eesmärgiga hoolitseda metsa ekselnud orvuks jäänud elevandipoegade eest. Algne mõte oli üllas. Aja jooksul on aga koht muutunud ka aretusprogrammiks ja turistiatraktsiooniks.
Ja siis see teine pool…
Aga samal ajal märkad midagi, mida ei saa enam "mitte näha". Mõned elevandid on ketis. Mõni seisab paigal, liikumine piiratud. Loomakaitseorganisatsioonid on juhtinud tähelepanu sellele, et isas-elevante aheldatakse pikemateks perioodideks ning treenimiseks kasutatakse ankust — teravaotsalist konksu. Mõne puhul on selgelt näha, et see ei ole nende loomulik keskkond ega käitumine.
Ma ei kirjuta seda selleks, et öelda "ära mine" või "mine kindlasti". Vaid selleks, et sa teaksid, kuhu sa lähed. Kes tahab elevante näha nende loomulikus keskkonnas, siis soovitan ikkagi minna kuhugi rahvusparki — seal liiguvad elevandid vabalt ja silm puhkab.
Kuna meie hotell asus täpselt sel tänaval, kust elevandid iga päev jõe äärde liiguvad, oli meilgi oma väike "sissepääsuküsimus". Tahtsime lihtsalt hotelli asju ära viia — aga tänava alguses küsiti piletiraha. Näitasin hotellibroneeringut. Ei lugenud.
Valikud olid lihtsad: kas maksad kohe või ootad kella 15-ni — siis on tasuta. Miks? Sest just sel ajal on elevandid jões ja tänava lõpus pääseb neid vaatama. Kell 15 viiakse nad tagasi ning tänav "avatakse" uuesti. Tänav ise on muidu alati läbitav — aga enne jõe äärde jõudmist tuleb läbida suur turg, kus kaupmehed loomulikult loodavad, et midagi ka ostad.
Hommikul, kui ärkasime, olid elevandid juba taas kohale toodud. Hommikusöögi ajal sai neid lihtsalt aknast imetleda — täiesti ootamatu ja maagiline hetk ja samas meeletult kurb..
Vasakul pool pildil avatud tänav hommikust kuni kella 15-ni ja paremal pool, peale kella 15.00, kui elevandid läinud, siis ka poeuksed pannakse kinni ja elu täielikult seisab.
Hotellil oli nii bassein kui ka jõe poole avanev restoran, nii et hommikusööki sai nautida päris erilise vaatega.
Pidurangala – vaade Sigiriyale
Pinnawalast liikusime edasi Sigiriya suunas, kus leidsime taas ka ühe ägeda ööbimise. Allpool taas video.
Instagrami video
Seekord otsustasime ka rolleri rentida – ja see oli omaette elamus. Juba ainuüksi vasakpoolne liiklus oli meie jaoks paras harjumine, aga eks kohalikud said aru, et jälle “turistid liikvel” 😄
Rolleriga suundusime Pidurangala mäe juurde, et sealt üles matkata.
Miks valisime Sigiriya asemel just Pidurangala? Esiteks – Sigiriya otsas olles sa tegelikult seda kuulsat kaljut ennast ei näe, aga meie tahtsime seda just eemalt imetleda. Teiseks on hinnavahe päris suur – Sigiriya otsa ronimine maksab umbes 30 euro ringis, samas kui Pidurangala on kordades soodsam ja pakub meie jaoks isegi paremat vaadet.
Koht: Pidurangala
Aeg: 30-40 minutit
Raskusaste: Kerge, keskmine, vahepeal peab ronima, head jalatsid jalga ja soovitavalt mitte kleiti/seelikut kanda
Hind: 2,72.- eurot kahele kokku
Rolleri rentisime ööbimispaiga kaudu, kogu päev maksis 8.- eurot
Mingeid erilube vaja ei olnud, piisas juhilubade ettenäitamisest.
Anuradhapura – iidne rahu ja püha linn
Anuradhapura kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse, olles üks vanimaid pidevalt asustatud linnu maailmas. See oli kunagi riigi pealinn ning täna on see oluline palverännakute sihtkoht, kus asuvad massiivsed stupad ja templid, iidsed varemed ja sambad ning budistlikud pühapaigad.
Üks tuntumaid paiku on Sri Maha Bodhi – püha viigipuu, mis on kasvatatud puust, mille all Buddha väidetavalt valgustuse saavutas.
Sel ajal oli linnas ka vähem turiste, kuna hooaeg ei olnud. Tänu sellele oli kõik rahulik, majutuse hinnad soodsamad ning otsustasime majutuse kaudu ka jalgrattad rentida. Need olid küll veidi vanamoelised, aga ajasid oma töö väga hästi ära – rendihind oli umbes 2 eurot inimese kohta päevas.
Kalpitiya – tuul, ookean ja vaikus
Anuradhapuras olime ka ühe öö ja kuna meil oli lennuni veel kolm päeva aega, siis mõtlesime, et avastame järgmisena Kalpitiyat. Ehk siis võtsime bussi ja sõitsime Puttalami ja sealt tuk-tukiga edasi.
Kalpitiya on Sri Lanka looderannikul asuv poolsaare piirkond, mis on tuntud oma rahuliku atmosfääri ja looduslähedase elu poolest.
See on koht, kuhu ei jõua massiturism – pigem leiavad tee siia need, kes otsivad:
-
vaiksemaid randu ja vähem rahvast
-
ehedat kohalikku elu
-
aktiivseid elamusi looduses
Kalpitiya on eriti tuntud:
-
lohesurfi poolest (tuul ja laguunid loovad ideaalsed tingimused)
-
delfiinide vaatlemise poolest – siin võib näha suuri parvi avamerel
Erinevalt paljudest teistest Sri Lanka rannakohtadest on Kalpitiya lihtsam ja vähem “viimistletud” – siin ei ole luksuskuurortide rida, vaid pigem rahulik kulgemine, kalurikülad ja avar loodus- ja see koht osutus kogu reisi vältel meie lemmikuimaks paigaks.
Seal ringi jalutades oli lihtsalt nii ilus – armsad väikesed majutused ja lõputuna tunduvad palmide väljad igal pool ümberringi.
Ja meie ööbimine oli kogu reisi üks parimaid – tunne oli, nagu oleks sattunud väikesesse luksusparadiisi, kus meil oli oma privaatne hütt otse liivarannal.
Kui pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, siis video annab selle tunde päriselt edasi
Vaata siit :)
Mida kindlasti soovitan – proovige sõita kohaliku bussiga, see on omaette elamus. Meie hakkasime neid kutsuma lausa “diskobussideks”, sest bussid on värvikirevad, LED-tuledes ja muusika mängib peaaegu kogu aeg :)
Aga mida siia juurde tahtsin lisada, oli see, et kui Kalpitiya poolsaarelt minema tahate saada, siis kasutage ikka bussi, sest tuk-tuki mehed tahavad nii väga teid ise sealt ära tuua ja poolsaarelt ju mujale ei pääse ja siis on hea raha küsida.
Tuk-tuki mees küsis sõidu eest ligi 10.- eurot, kui bussiga saime 0,52.- näo eest. Ja ajaliselt teeb sama välja, sealsed bussid kihutavad kõigist ja kõigest mööda :)
Aa ja mainin selle ka ära, et kuna sealsed inimesed on ikkagi lühemat kasvu, siis ka bussis istmete vahed võivad kohati kitsad olla. Alo on 189 cm pikk ja nii ta istus, pooleldi vahekäigus :)
Negombo – ringreisiks rahulik algus või lõpp-peatus
Negombo on rannikulinn Sri Lanka lääneosas, vaid lühikese sõidu kaugusel lennujaamast – just seetõttu on see paljudele esimene või viimane peatus saarel. Nii ka meil. Viimane ööpäev seda linna ka natuke tundma õppida.
Negombo rand on pikk ja avar – ideaalne jalutamiseks, ujumiseks või lihtsalt päeva lõpetamiseks ilusa loojanguga. Linn on tuntud ka oma laguunide ja kanalite poolest (nt Dutch Canal), kus saab teha paadisõite ja näha teistsugust vaadet linnale.
Negombot kutsutakse ka “väikeseks Roomaks”, sest seal on väga palju kirikuid ja see tuleneb Portugali koloniaalajast.
See ei ole kõige eksootilisem ega “wow-efektiga” paik aga Negombo on nagu pehme sissejuhatus või rahulik lõpp Sri Lanka seiklusele.
Ja mina kohvihoolikuna ei saanudki kuskil head kohvi, kuid Negombos soovitan küll ühest kohvikust läbi käia ja hinnad olid ka väga mõistlikud. Ja kuuma ilmaga saime sealt ülihead külmad karamelli-latted :)
Majutused, mida soovitan broneerida:
-
Fort Thari Inn - Galle
-
Dunes Unawatuna Hotel- Unawatuna
-
Sun & Moon Good View Villa- Unawatuna
-
Screwpine Beach Villa- Hiriketiya
-
Aqua Blue- Arugam Bay
-
Ella Chanidu Inn- Ella
-
Solo Nest-Ella
-
Lotus Eco Villa- Sigiriya
-
Windy Waves Beach Nature Resort & Kite School- Kalpitiya
Majutuste broneerimisel on mul alati kindlad kriteeriumid – oma WC, hommikusöök hinna sees, viisakas tase ning hinnang üle 8… ja kõik need kohad siin vastasid neile tingimustele 🙂
NB: Hinnad võivad muutuda
Räägime nüüd natuke rahast
Kogu reis kokku:
2185.27.- eurot
Ehk siis inimese kohta 1092,63.- eurot, 3 nädalat
Sisaldades:
- viisad
-lennud
-majutus
-toit
-transport
-elamused
NB: Hinnad võivad muutuda
Seal reisides on kogu aeg tunne, et iga päev on natuke erinev. Ühel hetkel oled mägede vahel, teisel hetkel ookeani ääres ja vahepeal lihtsalt koged elu sellisena, nagu see seal päriselt on.
Kui tahad sihtkohta, kus on nii vaheldust, elamusi kui ka võimalus reisida mõistlikult, siis Sri Lanka on selleks väga hea valik.
Ja kui sinna teist korda minna, teeks nii mõnegi asja teisiti ja jätaks rohkem aega avastamiseks, sest nii palju jäi veel nägemata.
